Toimetulekutoetus
Toimetulekutoetuse maksmise kord
Toimetulekutoetust määrab ja maksab vallavalitsus Sotsiaalhoolekande seadusega
(RT I 1995, 21, 323; 2001, 98, 617; 2002, 53, 336; 61, 375; 64, 393; 90, 521; 2003, 58, 388) kehtestatud ulatuses, tingimustel ja korras vallaeelarvesse riigieelarvest laekunud vahenditest.
1. Toimetulekutoetust on õigus saada Sauga valla elanike registris oleval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast eluruumi alaliste kulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri.
2. Toimetulekutoetuse määramise aluseks on toetuse taotleja ja tema perekonnaliikmete sissetulek. Toimetulekutoetuse määramisel loetakse perekonna liikmeteks abielus või abielulistes suhetes olevad samas eluruumis elavad isikud, nende abivajavad lapsed ja vanemad või muud üht või enamat tuluallikat ühiselt kasutavad või ühise majapidamisega isikud.
3. Õpilasel ja üliõpilasel, kelle elukoha aadressiandmed ei lange kokku Sotsiaalhoolekande seaduse paragrahvi 22 lõikes 2 nimetatud perekonnaliikmete elukoha aadressiandmetega, on õigus saada toimetulekutoetust oma rahvastikuregistrijärgse elukoha valla- või linnavalitsusest, kui tema perekond oli toimetulekutoetuse saaja eelmisel kuul.
Toimetulekutoetuse taotlemine
1. Toimetulekutoetuse taotleja esitab jooksva kuu eest toimetulekutoetuse saamiseks avalduse hiljemalt 20. kuupäevaks vallavalitsusele.
2. Avaldusele lisatakse dokumendid, mis tõendavad:
1) eluruumi kasutamise õigust ja need esitatakse esmapöördumisel;
2) üksi elava isiku või perekonnaliikmete eelmisel kuul saadud sissetulekuid ning sellest mahaarvatud tulumaksu ja makstud elatise suurust. Kui mõne sissetuleku liiki ei ole võimalik dokumentaalselt tõestada, kinnitab toimetulekutoetuse taotleja selle suurust oma allkirjaga;
3) jooksval kuul tasumisele kuuluvaid eluruumi alalisi kulusid kooskõlas Sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud ulatuses ja struktuuriga;
4) õpilane ja üliõpilane, kelle elukoha aadressiandmed ei lange kokku perekonnaliikmete elukoha aadressiandmetega, esitab tõendi, et tema perekond sai eelmisel kuul toimetulekutoetust.
3. Toimetulekutoetuse määramisel on eluruumi kasutamise õiguslikuks aluseks:
1) omandiõigus eluruumile;
2) liikmelisus elamuühistus(-kooperatiivis);
3) eluruumi üürileping, välja arvatud leping, mis on sõlmitud Sotsiaalhoolekande seaduse § 22 lõikes 2 või 21 nimetatud isikute endi vahel;
4) üürileping, mille esemeks on eluruum või elamiseks kasutatav muu ruum ja mille riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik või nende poolt elamu haldamiseks asutatud eraõiguslik juriidiline isik on oma seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks andnud üürile elamispinda hädasti vajavale isikule või haridust omandavale isikule, samuti eraõigusliku juriidilise isiku eluruumis või muus ruumis elamiseks sõlmitud üürileping, välja arvatud hotellitüüpi majutusettevõtte või hoolekandeasutuse ruumi või puhkamiseks mõeldud ruumi üürileping. Toetatud elamise teenuse osutamise käigus teenust saama õigustatud isikuga sõlmitud hoolekandeasutuse ruumi üürileping on toimetulekutoetuse määramisel eluruumi kasutamise õiguslikuks aluseks;
5) üürileping, mille esemeks on eluruum, mis on osa üürileandja enda poolt kasutatavatest eluruumidest, välja arvatud leping, mis on sõlmitud Sotsiaalhoolekande seaduse § 22 lõikes 2 või 21 nimetatud isikute endi vahel;
6) asjaõiguslik leping elamispinna kasutamiseks (isiklik servituut), välja arvatud leping, mis on sõlmitud Sotsiaalhoolekande seaduse § 22 lõikes 2 või 21 nimetatud isikute endi vahel.
Toimetulekutoetuse arvestamise alused
1. Toimetulekutoetuse arvestamise aluseks on üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmise kuu netosissetulek, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluruumi alalised kulud ning kehtestatud toimetulekupiir.
2. Toimetulekutoetuse arvestamisel ei arvata sissetulekute hulka:
1) ühekordseid toetusi, mida on makstud riigi- või kohaliku eelarve vahenditest;
2) puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstavaid toetusi, välja arvatud puudega vanema toetus ja hooldajatoetus;
3) riigi tagatisel antud õppelaenu;
4) tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel tööturukoolituses osalemise korral makstavat stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetust ning tööpraktikas osalemise korral makstavat sõidu- ja majutustoetust.
3. Igakuist regulaarset sissetulekut mitteomava isiku toimetulekutoetuse arvestamise aluseks võetakse toimetulekutoetuse taotlemisele eelneva kuue kuu keskmine sissetulek.
4. Valla territooriumil heakorra või abitöödel osalevale isikule makstakse tehtud töö eest töötasu, mis toimetulekutoetuse arvestamisel arvatakse sissetulekute hulka. Tehtud tööd ei tasustata toimetulekutoetuse vahendite arvel.
5. Toimetulekutoetuse arvestamisel võetakse Elamuseaduse § 7 lõike 1 punkti 2 alusel kehtestatud eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normi ning käesoleva § lõike 5 alusel kehtestatud piirmäärade ulatuses arvesse järgmised jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluruumi alalised kulud:
1) tegelik korteriüür või hooldustasu;
2) kütteks ja soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus;
3) tarbitud vee ja kanalisatsiooniteenuste maksumus;
4) tarbitud elektrienergia maksumus;
5) tarbitud majapidamisgaasi maksumus;
6) maamaksukulud, mille arvestamise aluseks on kolmekordne elamualune pind;
7) hoonekindlustuse kulud, mis on arvestatud kasutatavale eluruumile;
8) tegelik olmejäätmete veotasu.
6. Normpinnana võetakse arvesse eluruumi üldpind, kui eluruumi tubade arv on võrdne selles eluruumis alaliselt elavate inimeste arvuga ja eluruumi üldpind on sotsiaalselt põhjendatud normist suurem. Eluruumis üksinda elavatele pensionäridele võib toimetulekutoetuse määramisel arvestada normpinnaks kuni 51 m2. (RTI 2001, 97, 613)
7. Alalise eluruumi alaliste kulude tasumisel varem tekkinud võlgnevust ei arvata toimetulekutoetuse määramisel jooksval kuul tasumisele kuuluvate eluruumi alaliste kulude hulka ja see ei kuulu katmisele toimetulekutoetuse vahendite arvel.
Toimetulekutoetuse määramine ja maksmine
1. Toimetulekutoetus määratakse jooksvaks kuuks. Eelnevate kuude eest toimetulekutoetust tagasiulatuvalt ei määrata.
2. Üksikisiku või perekonna poolt jooksval kuul tehtud muid kulutusi toimetulekutoetuse määramisel arvesse ei võeta.
3. Vallavalitsus võib jätta toimetulekutoetuse määramata :
1) töövõimelisele kaheksateistkümneaastasele kuni vanaduspensioniealisele isikule, kes ei tööta ega õpi ja on korduvalt ilma mõjuva põhjuseta keeldunud pakutud sobivast tööst või osalemast vallavalitsuse poolt korraldatavas iseseisvale toimetulekule suunatud rehabilitatsioonis või õppeprotsessis.
2) Isikule, kellel endal või kelle eestkostetaval on õigus elatist saada, kuid kes keeldub elatise saamise kohta dokumenti esitamast või elatist sisse nõudmast;
3) Kui vallavalitsuse pereabikomisjon leiab, et isikul on toimetulekuks piisavalt vahendeid.
4. Vallavalitsus arvestab perekonnale toimetulekutoetuse määramisel täiendava kuluna Sotsiaalhoolekande seaduse § 22 lõikes 2 1 sätestatud isikute eluasemekulud vastavalt sama seaduse § 22 2 lõigetes 5 ja 6 sätestatule.
5. Vallavalitsus võib perekonnale toimetulekutoetuse arvestamisel võtta eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normi suuruse määramisel arvesse perekonnast õppimise tõttu ajutiselt eemalviibiva pereliikme.
Toimetulekutoetuse määramiseks alalise eluruumi alaliste kulude piirmäärad:
Esitada kviitungid.
- eluruumi üür või halduskulu - 2 eurot /m²
- kaugküttega eluruum - tegelik kulu 3,20 eurot m² kohta kuus
- ahju- või elektriküttega eluruum - 2,40 eurot m² kohta kuus
- vesi ja kanalisatsioon 7.80 eurot pereliikme kohta
- elekter 25 eurot inimene ja 14 eurot iga järgmine pereliige
- gaas 5,11 eurot inimene ja 3,20 eurot iga järgmine pereliige
- maamaks 0,05 eurot m² kohta kuus
- hoone kindlustus 0,15 eurot m² kohta kuus
- olmejäätmete veotasu 2,24 eurot pereliikme kohta
Toimetulekutoetuse suurus arvutatakse järgmise valemi järgi:
TT = (EK + TP) - S, kusjuures TT on toimetulekutoetus, EK eluasemekulud kulude piirmäärade ja normpinna ulatuses, TP perekonna arvestuslik toimetulekupiir, S - perekonna sissetulek (tulud).