» Volikogu » Töökord

Sauga Vallavolikogu töökord

KINNITATUD

Sauga Vallavolikogu

28. jaanuari 2000.a

määrusega nr. 2

 

SAUGA VALLAVOLIKOGU TÖÖKORD

 

1. Üldsätted

1.1. Sauga Vallavolikogu ( edaspidi volikogu ) juhindub oma tegevuses kohaliku omavalitsuse

korralduse seadusest, Sauga valla põhimäärusest ja teistest õigusaktidest ning käesolevast

töökorrast.

1.2. Volikogu tööorganid on alatised ja ajutised komisjonid.

1.3. Volikogu ja tema komisjonide ja fraktsioonide asjaajamise korraldamise ja teenindamise tagab

valla kantselei ( edaspidi kantselei ).

1.4. Töökorra rakendamisel tekkivad küsimused lahendab volikogu esimees.

1.5. Töökorras muudatuste või täienduste tegemisel trükitakse kogu töökord uuesti terviktekstina

ning antakse igale volikogu liikmele ja saadetakse Sauga Vallavalitsusele ( edaspidi vallavalitsus ).

 

2. Volikogu esimees ja aseesimees

2.1. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimine toimub Sauga valla põhimääruse paragrahvis 19

sätestatud korras.

2.2. Volikogu esimees:

2.2.1. juhib volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab

ettevalmistamist ja volikogu õigusaktide eelnõude menetlemist;

2.2.2. esindab või volitab teisi esindama volikogu seadusega, valla põhimäärusega, Sauga valla

esindamise korras sätestatud pädevusele;

2.2.3. omab õigust nõuda kõigilt valla asutustelt ja valla ametiasutustelt vajalike dokumentide

ärakirju ja informatsiooni volikogu pädevusse kuuluvates küsimustes;

2.2.4. kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele dokumentidele ning

peab volikogu nimel kirjavahetust;

2.2.5. korraldab volikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimist;

2.2.6. määrab volikogu õigusakti eelnõule volikogu komisjonide hulgast juhtivkomisjoni või

vajadusel jaotab eelnõu komisjonide vahel;

2.2.7. esitab volikogu istungile istungi päevakorra projekti;

2.2.8 omab õigust teha volikogu istungil vaheaeg;

2.2.9 täidab muid seaduse alusel ja Sauga valla põhimäärusega talle pandud ülesandeid;

2.3. Vallavolikogu aseesimees:

2.3.1. täidab vallavolikogu esimehe äraolekul tema kohuseid;

2.3.2. täidab muid vallavolikogu töö korraldamise ja tema õigusaktide ettevalmistamistega seotud

kohuseid vastavalt vallavolikogu töökorrale, vallavolikogu, vallavolikogu eestseisuse ja

vallavolikogu esimehe seatud ülesannetele.

2.4. Volikogu esimees määrab enda äraolekul käskkirjaga enda asendajaks aseesimehe. Juhul kui

volikogu esimees ei saa oma ülesandeid istungil täita enesetaanduse või mõne muu põhjuse tõttu,

määrab ta asendaja istungil suuliselt.

 

3. Volikogu liige

3.1. Volikogu liikmel on õigus:

3.1.1. algatada volikogu õigusakte ja teha ettepanekuid volikogu istungil arutavate küsimuste kohta;

3.1.2. seada üles kandidaat volikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale;

3.1.3. esitada volikogu menetluses olevate eelnõude muudatusettepanekuid;

3.1.4. kuuluda fraktsiooni, komisjonide ja töörühmade koosseisu;

3.1.5. saada volikogu ja vallavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed,

mille väljastamine on seadusega keelatud;

3.1.6. esineda volikogu istungil avalduse, protesti, sõnavõtu ja repliigiga ning esitada

küsimusi;

3.1.7. esitada volikogu istungil arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele;

3.1.8. kuuluda halduskogu koosseisu volikogu määratud tingimustel;

3.1.9. kasutada vallavalitsuse ruume vallaelanike vastuvõtuks ja saada tehnilist abi selle

korraldamiseks;

3.1.10. informeerida vallaelanikke valla kantselei kaudu volikogu liikme vastuvõtuajast ja kohast;

3.2. Volikogu liikmel on õigus taotleda volikogu istungil nimelist hääletamist, kui teda toetab

vähemalt kaks volikogu liiget.

3.3. Vähemalt ¼ volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele,

vallavanemale, vallavalitsuse liikmele või volikogu komisjoni esimehele.

 

4. Volikogu fraktsioon

4.1. Vähemalt kolm volikogu liiget võivad moodustada volikogu fraktsiooni. volikogu liige võib

kuuluda ainult ühte fraktsiooni.

4.2. Volikogu fraktsiooni moodustamise otsus, milles on ära näidatud fraktsiooni nimetus, esimehe

ja aseesimehe (aseesimeeste) nimed, ning mis on allkirjastatud kõigi fraktsiooni liikmete poolt,

edastatakse volikogu esimehele, tema äraolekul aseesimehele. Fraktsioon loetakse moodustatuks

volikogu poolt vastava otsuse tegemisest.

4.3. Fraktsiooni nimel tegutseb fraktsiooni esimees või tema poolt volitatud isik. Fraktsiooni

esimehe äraolekul asendab teda fraktsiooni aseesimees.

4.4. Muudatused fraktsiooni koosseisus vormistatakse fraktsiooni otsusega, mis edastatakse

volikogu esimehele kirjalikult, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil.

4.5. Fraktsiooni liikmel on õigus igal ajal lahkuda fraktsiooni koosseisust, informeerides sellest

kirjalikult fraktsiooni ja volikogu esimeest , kes teeb selle teatavaks volikogu istungil.

4.6. Fraktsiooni liikme võib fraktsioonist välja arvata kõigi ülejäänud fraktsiooni liikmete ühisel

otsusel, mis on nende kõigi poolt allkirjastatud. Vastav otsus edastatakse volikogu esimehele, kes

teeb selle teatavaks volikogu istungil.

4.7. Fraktsioonil on õigus:

4.7.1. algatada volikogu õigusaktide eelnõusid;

4.7.2. anda arvamusi volikogu menetluses olevate eelnõude kohta;

4.7.3. seada üles kandidaat volikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale;

4.7.4. oma liikme kaudu volikogu istungil sõna võtta;

4.7.5. võtta volikogu istungil vaheaeg kuni 10 minutit enne otsuse tegemist,

4.7.6. esitada volikogu istungil arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele;

 

5. Volikogu komisjon

5.1. Volikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone. Alatise komisjoni pädevus ja töökord

määratakse kindlaks komisjoni põhimääruses, mille kinnitab volikogu.

5.2. Komisjonide moodustamise kord on sätestatud Sauga valla põhimääruse paragrahvis 20.

Revisjonikomisjoni moodustamise kord on sätestatud Sauga valla põhimääruse paragrahvis 21.

5.3. Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib volikogu moodustada ajutisi komisjone või töörühmi.

Volikogu õigusaktis, millega moodustatakse ajutine komisjon või töörühm, sätestatakse selle

koosseis, volituste ulatus, kestus ja vajadusel töökord.

5.4. Volikogu alatine komisjon:

5.4.1. selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad vallaelu probleemid ja teeb

ettepanekuid nende lahendamiseks;

5.4.2. töötab välja tegevuskavad;

5.4.3. algatab volikogu määruste ja otsuste eelnõusid

5.4.4. annab arvamusi talle läbivaatamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta;

5.4.5. kontrollib volikogu määruste ja otsuste täitmist;

5.4.6. teeb ettepanekuid volikogu istungitel arutusele tulevate küsimuste loetelu kohta;

5.4.7. lahendab muid temale volikogu ja volikogu esimehe, tema äraolekul aseesimehe antud

ülesandeid;

5.4.8. esitab vallavolikogule kinnitamiseks komisjoni põhimääruse.

5.5. Komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks volikogu ja volikogu esimees.

5.6. Komisjoni esimees:

5.6.1. juhib komisjoni tööd;

5.6.2. koostab komisjoni töökava ja koosolekute päevakorra projekti;

5.6.3. jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesandeid;

5.6.4. kutsub kokku komisjoni koosoleku;

5.6.5. otsustab, keda kutsuda osalema päevakorra punktide arutelul;

5.6.6. juhatab komisjoni koosolekut.

5.7. Komisjoni esimehe äraolekul asendab teda komisjoni esimehe volitusel aseesimees.

5.8. Komisjoni töövormiks on koosolek, mis toimub komisjoni põhimääruses sätestatud

sagedusega. Komisjoni erakorralise koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul

aseesimees oma algatusel või ¼ komisjoni liikmete kirjalikul nõudel.

5.9. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni

koosseisust, sealhulgas esimees ja aseesimees. Komisjoni otsused võetakse vastu

poolthäälteenamusega.

5.10. Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja teha taotlusi ekspertiisi tellimiseks

ning saada vallavalitsuselt ja valla ametiasutustelt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni.

Vastavat tööd korraldab komisjoni esimees.

5.11. Komisjoni otsused on soovitusliku iseloomuga ning neid viiakse ellu vallavolikogu ja

vallavalitsuse õigusaktidega.

5.12. Komisjon annab vähemalt üks kord aastas volikogu ees aru tehtud tööst.

5.13. Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda. Komisjoni liikme

volitused lõpevad volikogu vastava otsuse jõustumisest.

 

6. Juhtivkomisjon

6.1. Juhtivkomisjon on alatine komisjon, kes korraldab antud eelnõu menetlemist volikogus.

6.2. Volikogu esimees määrab eelnõule üldjuhul juhtivkomisjoni.

6.3. Pärast eelnõule juhtivkomisjoni määramist peab komisjon kolme nädala jooksul esitama kas:

6.3.1. eelnõu eestseisusele volikogu istungi päevakorda võtmiseks;

6.3.2. volikogu esimehele taotluse pikema menetlusaja saamiseks;

6.3.3. volikogule põhjendatud ettepaneku eelnõu menetlusest väljaarvamiseks.

6.4. Volikogu komisjonid esitavad kirjalikult oma seisukoha eelnõu kohta, samuti vajadusel

ettepanekud eelnõu sisuliseks või redaktsiooniliseks muutmiseks juhtivkomisjonile.

6.5. Juhtivkomisjon teeb esitatud eelnõus muudatused ja täiendused või annab ülesande eelnõus

täienduste tegemiseks eelnõu esitajale ning esitab eelnõu uues (parandatud ) redaktsioonis volikogu

istungile, põhjendades eelnõus tehtud parandusi ja täiendusi.

6.6. Ettekande volikogu istungil teeb eelnõu esitaja ja kaasettekande juhtivkomisjon.

6.7. Eelnõu esitaja või juhtivkomisjoni taotlusel võib volikogu esimees lülitada istungi päevakorra

projekti ka teisi kaasettekandeid volikogu komisjonidelt või spetsialistidelt.

 

7. Volikogu õigusaktide algatamine

7.1. Volikogu õigusaktide algatamise õigus on:

7.1.1.volikogu liikmel;

7.1.2. volikogu komisjonil;

7.1.3. volikogu fraktsioonil;

7.1.4. vallavalitsusel;

7.1.5. vallavanemal seaduses ettenähtud alusel ja korras;

7.1.6. vallaelanikel seaduses sätestatud alusel ja korras.

7.2. Volikogu võib teha vallavalitsusele, komisjonile või töögrupile ülesandeks välja töötada

õigusakti eelnõu.

7.3. Volikogu õigusakti eelnõule peavad olema lisatud seletuskiri või eelnõu põhistavad

dokumendid ning eelnõu esitaja äranägemisel küsimust käsitlevate õigusaktide ärakirjad või

väljavõtted nendest. Eelnõu peab olema viseeritud ja seletuskiri allkirjastatud esitaja poolt.

7.4. Eelnõu ja sellele lisatud dokumendid peavad olema vormistatud vastavalt “Sauga valla

asjaajamise juhendile” ja haldusdokumentide vorminõuetele.

7.5. Nõuetekohaselt vormistatud eelnõud koos juurdekuuluvate dokumentidega esitatakse volikogu

esimehele, tema äraolekul aseesimehele või kantseleisse. Eelnõud registreeritakse kantseleis nende

vastuvõtmise või saabumise päeval.

7.6. Kantselei teatab kahe päeva jooksul volikogu esimehele saabunud eelnõust.

7.7. Volikogu esimees määrab oma resolutsiooniga juhtivkomisjoni ja suunab eelnõu volikogu

liikmetele, vajadusel volikogu teistele komisjonidele.

7.8. Kõik eelnõud ( välja arvatud organisatsioonilised küsimused), mida pole esitatud vallavalitsus,

tuleb saata vallavalitsusele seisukoha saamiseks.

7.9. Eelnõu läbivaatamiseks ja selle kohta kirjalike täiendus- või muudatusettepanekute esitamiseks

on aega kuni kaks nädalat, kui ei ole otsustatud anda teisi tähtaegu. Kirjalikud ettepanekud

esitatakse juhtivkomisjonile.

7.10. Vallavalitsust õiguslikes küsimustes nõustav isik või vallasekretär esitavad vajadusel oma

seisukoha eelnõu vastavuse kohta kehtivatele õigusaktidele, samuti ettepanekud eelnõu sisuliseks

või redaktsiooniliseks muutmiseks juhtivkomisjonile.

7.11. Istungieelse menetluse läbinud ja nõutavas korras ettevalmistatud eelnõudest koostab

volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees volikogu istungi päevakorra projekti, määrates iga

päevakorraküsimuse arutamiseks kavandatud aja, ettekandjad ja kaasettekandjad.

7.12. Kantselei saadab eelnõu koos juurdekuuluvate dokumentidega ja istungi kutsega volikogu

liikmetele.

 

8. Volikogu istungi kokkukutsumine

8.1. Volikogu töövorm on istung. Volikogu istungi töökeel on eesti keel.

8.2. Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees.

8.3. Volikogu korralised istungid toimuvad üks kord kuus iga kuu viimasel neljapäeval algusega

16.00, kui volikogu ei otsusta teisiti, vaheaegadega 15 minutit iga 1,5 tunni töötamise järel,

kusjuures vaheaja algust võib muuta, kui seda tingib küsimuse arutelu.

8.4. Volikogu kutsutakse kokku ka vallavalitsuse või vähemalt ¼ volikogu koosseisu ettepanekul

nende tõstatatud küsimuste arutamiseks.

8.5. Päevakorra projekt peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud/ vähemalt neli päeva enne

volikogu istungit.

8.6. Kutse volikogu istungi kokkukutsumise kohta saadetakse vähemalt neli päeva enne volikogu

istungit kirjalikult volikogu liikmetele. Kutses on ära näidatud istungi toimumise aeg, koht ja

arutusele tulevad küsimused.

 

9. Volikogu istungi läbiviimise üldpõhimõtted

9.1. Volikogu istungit juhatab volikogu esimees või aseesimees. Volikogu esimehe äraolekul

juhatab volikogu istungit aseesimees.

9.2. Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle

poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu, või kui arutavat küsimust

puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud.

9.3. Volikogu istungil osalevad volikogu liikmed, vallavanem või tema asendaja, vallavalitsuse

liikmed ja teised istungile kutsutud isikud. Kinnisest istungist võtavad osa volikogu liikmed.

Vallavanema või tema asendaja, vallavalitsuse liikmete, ametnike ja protokollija osavõtu otsustab

volikogu.

9.4. Avalikel istungitel võib foto-, video- ja fonosalvestusi teha volikogu enamuse nõusolekul nii, et

see ei segaks volikogu istungi läbiviimist või volikogu liikmete tööd.

9.5 Otsuseid võetakse vastu punktides, millised olid volikogu liikmetele laiali saadetud istungi

päevakorra projektis ja on nõutavalt ette valmistatud.

 

10. Istungi avamine, päevakorra kinnitamine ja avalduse ärakuulamine

10.1. Volikogu istungi avab istungi juhataja, teatades kohalviibivate volikogu liikmete arvu.

10.2. Istungi alguses tehakse teatavaks istungi päevakorra projekt. Seejärel vaadatakse läbi

ettepanekud ja protestid päevakorra kohta.

10.3. Protestid päevakorra kohta esitatakse kirjalikult istungi juhatajale. Juhataja loeb need ette ja

lahendab ükshaaval.

10.4. Pärast ettepanekute ja protestide läbivaatamist kinnitatakse päevakord poolthäälteenamusega.

Kui päevakorda ei kinnitata, paneb istungi juhataja kõik punktid ükshaaval hääletamisele.

Küsimuste väljaarvamine otsustatakse poolthäälteenamusega.

10.5. Pärast päevakorra kinnitamist kuulatakse ära volikogu liikmete või vallavalitsuse liikmete

avaldused päevakorraküsimuses, mille kestus ei tohi ületada kolme minutit. Avaldusele ei järgne

kommentaare ega läbirääkimisi. Avalduse tekst tuleb esitada kirjalikult, mis lisatakse istungi

protokollile.

 

11. Küsimuse arutamine istungil

11.1. Eelnõud pannakse volikogu istungil ühele või mitmele lugemisele.

11.2. Mitmele lugemisele pannakse eelnõud, mis käsitlevad:

11.2.1. valla eelarvet;

11.2.2. valla põhimääruse muutmist, kui muudatus ei tulene seadusest;

11.2.3. arengukava;

11.2.4. vallale varaliste kohustuste võtmist;

11.2.5. kohalike maksude kehtestamist.

11.3. Esimesel lugemisel ei saa õigusakti vastu võtta alternatiiveelnõu(de) olemasolul. Sel juhul

pannakse pärast läbirääkimisi eelnõud hääletamisele ja enam hääli saanud eelnõu võetakse teisel

lugemisel aluseks.

11.4. Eelnõu lugemise katkestamise või saatmise järgmisele lugemisele otsustab volikogu

poolthäälteenamusega.

11.5. Eelnõu järgmisel lugemisel peab eelnõu esitaja või juhtivkomisjon või redaktsioonitoimkond

esitama vajadusel parandatud või täiendatud teksti.

11.6. Eelnõu esitaja võib eelnõu tagasi võtta arutelu igas staadiumis. Eelnõud ei saa tagasi võtta, kui

ta on pandud lõplikule hääletamisele.

11.7. Küsimuse arutamisel volikogu istungil juhindutakse järgmistest maksimaalsetest

ajalimiitidest:

11.7.1. ettekanne 15 minutit;

11.7.2. kaasettekanne 10 minutit;

11.7.3. sõnavõtt 5 minutit;

11.7.4. repliik 2 minutit;

11.7.5. lõppsõna 3 minutit;

11.8. Ettekandeks ja kaasettekandeks võib pikemat aega lubada ainult enne sõna andmist ettekandja

või kaasettekandja põhjendatud taotlusel. Lubamise otsustab istungi juhataja enne sõna võtmist. Kui

kõneleja räägib üle aja või kaldub ilmselt antud teemast kõrvale, hoiatab istungi juhataja teda või

lõpetab sõnavõtu juhul kui volikogu enamus ei otsusta teisiti.

11.9. Pärast ettekannet või kaasettekannet võib ettekandjale või kaasettekandjale esitada küsimusi,

kusjuures ühele volikogu liikmele üle kahe korra küsimuste esitamiseks ja repliigiks sõna ei anta.

Ettekandja võib vajaduse korral vastamise delegeerida mõnele teisele volikogu liikmele, komisjoni

liikmele või vallavalitsuse liikmele.

11.10. Sõnavõtusoovidest annavad volikogu liikmed märku käega . Eelisjärjekorras antakse sõna

faktimärkuseks ja protseduuriliseks ettepanekuks. Küsimuse arutamisel võib volikogu liige sõna

võtta üks kord.

11.11. Pärast läbirääkimiste lõppu on ettekandjal õigus lõppsõnaks.

11.12. Pärast lõppsõna paneb istungi juhataja hääletamisele ainult kirjalikult esitatud ettepanekud,

kui keegi volikogu liikmetest seda nõuab.

 

12. Redaktsioonitoimkond

12.1. Vajadusel moodustab volikogu redaktsioonitoimkonna, kinnitab selle koosseisu ja esimehe .

Redaktsioonitoimkonda peavad kuuluma juhtivkomisjoni esindaja ja eelnõu esitaja. Igal fraktsioonil

on õigus täiendavalt esitada redaktsioonitoimkonda üks liige.

12.2. Kõik eelnõu muudatusettepanekud esitatakse kirjalikult redaktsioonitoimkonna esimehele.

12.3. Redaktsioonitoimkond on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole liikmetest, sealhulgas

esimees. Redaktsioonitoimkond arutab läbi kõik kirjalikud ettepanekud, vaidlused lahendatakse

poolthäälteenamusega. Redaktsioonitoimkonna liige võib jääda eriarvamusele. Kirjalikult esitatud

eriarvamused pannakse volikogus eraldi hääletamisele.

12.4. Redaktsioonitoimkonna esimees esitab redigeeritud eelnõu volikogu samal istungil või

volikogu esimehele volikogu järgmise istungi päevakorra projekti lülitamiseks ja vastutab lõpliku

redaktsiooni õigsuse eest.

12.5. Volikogu istungil teeb ettekande redaktsioonitoimkonna esimees. Seejärel hääletatakse läbi

redaktsioonitoimkonna liikmete eriarvamused. Läbirääkimisi ei alustata.

 

13. Hääletamine volikogu istungil

13.1. Pärast läbirääkimiste lõpetamist paneb istungi juhataja eelnõu hääletamisele. Enne hääletamist

võib fraktsiooni esimees või tema asendaja nõuda kuni 10-minutilist vaheaega nõupidamiseks.

13.2. Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes

küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab.

13.3. Hääletamine on volikogus avalik, välja arvatud isikuvalimised ja umbusalduse avaldamine.

13.4. Volikogu liige võib taotleda nimelist hääletamist, kui teda toetab lisaks vähemalt kaks

volikogu liiget. Nimeline hääletamine viiakse läbi, kui selle poolt hääletab vähemalt ¼

kohalolevatest volikogu liikmetest.

13.5. Volikogu otsused tehakse poolthäälteenamusega. Sauga valla põhimääruse §15 punkti 1

alapunktides 2, 3, 5-9, 12, 13, 16 ja 21 nimetatud küsimustes on otsuste vastuvõtmiseks vajalik

volikogu koosseisu häälteenamus.

13.6. Volikogu otsused fikseerib istungi juhataja haamrilöögiga.

13.7. Õigus hääletamise tulemusi vaidlustada on volikogu liikmel kohe istungil. Kordushääletamise

läbiviimise otsustab volikogu. Hilisemaid pretensioone ei arvestata.

 

14. Istungi lõpetamine

14.1. Volikogu istungi lõpetab pärast päevakorra ammendumist istungi juhataja sõnadega “istung

on lõppenud” ja kinnitab seda haamrilöögiga.

14.2. Kui volikogu otsustab istungi lõpetada enne päevakorra ammendumist, pannakse arutamata

jäänud päevakorrapunktid järgmise istungi päevakorra projekti esimesteks punktideks.

 

15. Arupärimine

15.1. Volikogu liikmel ja fraktsioonil on õigus esitada volikogu istungil arupärimisi vallavanemale

ja vallavalitsuse liikmetele.

15.2. Arupärimine esitatakse kirjalikult volikogu esimehele, kes edastab selle adressaadile.

Arupärimises nähakse ette sellele vastamise viisi.

15.3. Kirjalik vastus arupärimisele tuleb saata kümne tööpäeva jooksul arvates arupärimise

esitamisest volikogu istungil kantseleile, kes selle edastab arupärimise esitajale.

15.4. Kui arupärimises oli ette nähtud suuline vastamine või kui kirjalik vastus ei rahulda

arupärimise esitajat või arupärimisele vastaja seda soovib, esitatakse volikogu esimehele taotlus

võtta arupärimisele vastamine volikogu istungi päevakorra projekti.

 

16. Umbusaldamise avaldamine

16.1. Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu

esimehele, vallavanemale, vallavalitsuse liikmele või volikogu komisjoni esimehele.

16.2. Kirjalik algatus umbusalduse avaldamiseks, millele on alla kirjutanud kõik algatajad. Eelnõu

esitatakse istungi juhatajale volikogu istungil. Kirjalikus algatuses märgitakse umbusalduse

algatamise põhjus.

16.3. Küsimus umbusalduse avaldamiseks lülitatakse järgmise korralise istungi päevakorda.

16.4. Ettekande küsimuse arutamisel istungil kuni viie minuti ulatuses teeb üks umbusalduse

algatajatest, kes vastab ka volikogu liikmete küsimustele. Igal volikogu liikmel on õigus

ettekandjale esitada kuni kaks küsimust. Läbirääkimisi ei alustata.

16.5. Isikul, kellele tahetakse umbusaldust avaldada, on õigus nimetatud küsimuses

volikogu istungil kuni viie minuti ulatuses sõna võtta.

16.6. Umbusalduse avaldamine otsustatakse salajasel hääletamisel.

16.7. Umbusalduse avaldamise hääletamise viib läbi häältelugemiskomisjon.

Häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid. Hääletamise läbiviimiseks kuulutatakse

volikogu istungil vaheaeg. Hääletamiskomisjon korraldab hääletamise ja esitab volikogule

hääletamistulemuste protokolli. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed.

16.8. Hääletamissedeli teksti kantakse isiku nimi, kellele umbusaldust avaldatakse.

Hääletamissedelil on ruudud märkustega umbusalduse avaldamise poolt ja vastu.

16.8. Hääletaja märgib oma otsustuse nime järel olevasse ühte ruutu ristiga.

16.10. Kehtetuks tunnistatakse hääletamissedel, mis ei vasta hääletamiskomisjoni antud vormile või

mille mõlemasse ruutu on tehtud rist või mis on jäetud täitmata.

16.11. Umbusalduse avaldamiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus.

16.12. Umbusalduse avaldamine vormistatakse volikogu otsusega.

16.13. Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis samale isikule samal

põhjusel kolme kuu jooksul umbusalduse avaldamist algatada ei saa.

16.14. Umbusalduse avaldamine on aluseks vallavanema töölt vabastamisele volikogu usalduse

kaotamise tõttu.

16.15. Umbusalduse avaldamine toob kaasa volikogu esimehe ametist või komisjoni esimehe tema

kohustusest vabastamise.

 

17. Volikogu liikme enesetaandamine

17.1. Volikogu liige peab taandama ennast küsimuse arutamiselt, kui arutatav küsimus puudutab

tema, tema lähedase sugulase või muidu lähedase inimese isiklikke või ärilise huve.

17.2. Juhul kui volikogu liige keeldub enesetaandusest, otsustab volikogu taandamise.

17.3. Enesetaandamisest teatab volikogu liige enne nimetatud päevakorrapunkti arutamist. Selles

punktis ta sõna ei võta ja hääletamises ei osale.

 

18. Volikogu istungi protokoll

18.1. Volikogu istungid protokollitakse ja helisalvestatakse. Protokollid vormistatakse hiljemalt viie

(5) tööpäeva jooksul. Helisalvestusi säilitatakse üks aasta.

18.2. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, volikogu ja vallavalitsuse liikmete ja

kutsutute nimed, kinnitatud päevakord, arutusel olnud küsimused, menetluse käigus tehtud

otsustused ning vastuvõetavad määrused ja otsused, samuti eriarvamused. Kinnise istungi

protokollis ei näidata küsimuste arutelu käiku.

18.3. Volikogu istungi protokollile kirjutab alla istungi juhataja.

18.4. Volikogu istungi protokollile lisatakse vastuvõetud määruste ja otsuste originaalid, salajase

hääletamise komisjoni protokollid ja nimelise hääletamise tulemused.

18.5. Volikogu istungi protokollid on kõigile isikutele kättesaadavad vallavalitsuse kantseleis alates

kümnendast päevast pärast istungi toimumist.

 

19 . Volikogu tegutsemisvõimetus

19. Volikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta:

19.1. pole vastu võtnud valla eelarvet kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest või riigieelarve

vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks;

19.2. pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates valinud

volikogu esimeest ja vallavanemat või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast

arvates kinnitanud valitsuse liikmeid;

19.3. pole kahe kuu jooksul volikogu esimehe, vallavanema ametist vabastamisest arvates valinud

uut volikogu esimeest, vallavanemat või pole nelja kuu jooksul vallavanema vabastamisest arvates

kinnitanud valitsuse liikmeid;

19.4. pole kahe kuu jooksul vallavanemale või vallavalitsusele umbusalduse avaldamise päevast

arvates valinud uut vallavanemat või pole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast

arvates kinnitanud valitsuse liikmeid.

19.5. Kui volikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused

ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele astuvad asendusliikmed. Sellisel juhul kutsub

volikogu istungi kokku ja seda juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni

esimees või tema asendaja.

19.6. Kui volikogu muutub tegutsemisvõimetuks vähem kui kuus kuud enne kohaliku omavalitsuse

volikogude korralisi valimisi ning volikogu liikmete kohtade täitmiseks ei piisa volikogu

asendusliikmeid, otsustab seda vallavalitsus.

Viimati uuendatud:   25.01.2012. 14:38